Magneesiumi leidub nii taimsetes kui loomsetes toiduainetes. Ühekülgne toitumine, liiga rafineeritud toit ning tühjade kalorite tarbimine võib põhjustada selle tähtsa elemendi vaegust. Inimese kehas on ligikaudu 300 ensüümi, mis vajavad oma normaalseks tööks just magneesiumi ja enamik neist on seotud ainevahetusega. Lisaks omab magneesium ka põletikuvastast toimet, osaleb kõrgemas närvitalitluses, on vajalik südamelihase normaalseks tööks ja ka luukoe moodustumiseks. Magneesium on tähtis element, inimese organismis on vaid kaltsiumi, naatriumi ja rakkude koostises olevat kaaliumi rohkem. Põhikogus magneesiumi asub lihaskoes. Magneesiumipuuduse peamised sümptomid on väsimus, lihaste nõrkus, lihaste värinad ja krambid, depressioon, peavalud, unehäired.

Peamised magneesiumiallikad:

Kõrvitsa- ja päevalilleseemned, nisukliid, parapähklid, kakaopulber, mandlid, india ja kreeka pähklid, pistaatsia pähklid, pekaanipähklid, kookoshelbed, täisterahelbed, kaerahelbed ja -kliid, müsli, neljaviljahelbed, tatar, nisuidud, hirss, kama, oad. Head magneesiumiallikad on ka täisteraleivad, seemnetega saiad, läätsed, herned, riisi- ja odratooted, makaronid, mitmed puuviljad, maitseained (sinepipulber, karri, tomatipasta), toored lehtköögiviljad. Loomsetest allikateks sisaldavad magneesiumi tuunikala, lõhe, makrell, homaar, krevetid, piima- ja lihatooted. Ka magneesiumi sisaldavad mineraalveed on oluliseks allikaks, samuti toidulisandid ja kehale pihustatavad magneesiumiga rikastatud õlid. NB! Toiduga söödud magneesiumist imendub vaid kolmandik kuni pool.

Millal tekkib magneesiumivaegus ja millal peaks seda lisaks manustama?

Normaalse ja mitmekesise toitumise korral magneesiumi puudust tervel inimesel ei tekki. Liiga ühekülgne ja rafineeritud toit võib seda küll põhjustada, ka dieedipidamine või liiga suur koormus võib olla põhjuseks. Toidu termilisel töötlemisel magneesiumi sisaldus väheneb, mistõttu ka liigne valmistoitude tarbimine võib olla põhjuseks, samuti alkoholi liigtarbimine ja mitmed ravimid võivad takistada magneesiumi imendumist. Väga valgurikas toit, samuti fosfori- või kaltsiumirikas toit ja D-vitamiini lisatarbimine nõuavad suuremat magneesiumi osakaalu toidus. Magneesiumivaegus võib kujuneda ka sel juhul, kui on pikaajaline kõhulahtisusega haigus, kestev oksendamine, neeru- või maksahaigused, rasvumine, diabeet, alkoholism, peensoole kahjustused. Ka rasedad, imetavad emad, kiire kasvu faasis olevad lapsed, tippsportlased vajavad keskmisest rohkem magneesiumi. Mitmete haiguste puhul kuulub magneesiumi manustamine kompleksravi juurde, nt südame rütmihäired, kalduvus trombide tekkeks, raskekujulised luumurrud, kroonilised seedimisega seotud haigused, kalduvus neerukivide tekkeks, diabeet, Crohni tõbi, jämesoolepõletik, alkoholism, migreen, ärrituvus. Õigel lisatarbimisel on hõlpsam ka B-rühma vitamiinide ja E ning C-vitamiini omastamine.

---

Suur valik ehteid, kodukaupu, matkatarbeid, mänguasju, kristalle, taro kaarte, seinapilte jne.

---

NB! Lehekülje sisu kopeerimine ei ole lubatud OÜ A.J.A. Grupp kirjaliku loata. Täpsemad lehekülje kasutustingimused leiad siit.

Kui soovid lisada siia lehele kommertsartiklit kliki siia.